Tantsija Uma Sharma jaoks on kathak kõikehõlmav Lord Krishna

Kuigi Kathaki tantsu esitlemises on toimunud palju muudatusi, usub Sharma, et ta on tantsuvormis oma žanri loomisel olnud edukas ega tunne vajadust suuri muutusi tuua.

Tänapäeva noored ei ole teadlikud lugudest, mis on seotud mütoloogia, saagade või Lord Krishnaga, ütleb Uma Sharma.

Kui tants on seotud inspiratsiooniga, siis tunnustatud Kathaki tantsija Uma Sharma jaoks on alati olnud Lord Krishna see, kes teda jätkuvalt motiveerib. Viimased 30 aastat on Sharma Vrindavani raas leela esitanud tantsu kaudu. Kathak on ' katha kahe so kathak kehlawa ‘; tantsuvorm ise räägib Lord Krishnaga seotud lugudest. See on loo jutustamine žestide kaudu ja ühtäkki hakatakse õnne väljendamiseks kasutama jalgade liigutusi, rääkis 74-aastane tantsija IANSile antud intervjuus.

1973. aastal sai Sharmast noorim tantsija, kellele on Padma Shri au antud. 2001. aastal omistati talle Padma Bhushan panuse eest klassikalise tantsu rikastamisse. Talle omistati ka Sangeet Natak Akademi auhind ja ka Sahitya Kala Parishadi auhind. Akhil Bhartiya Vikram Parishad on Sharmat austanud ka Srijan Manishi tiitliga tema suure panuse eest Kathakisse.

End traditsiooniliseks tantsijaks nimetanud Sharma meenutas, kuidas tema kalduvus Lord Krishna poole kasvas. Kunagi nägin M.S. Subbulakshmi mängis Meerat ja oli lummatud sellest, kuidas tegelane oli isandasse armunud. Tahtsin olla samasugune pühendunu. Kui võtsin Kathaki oma elukutseks, kaldusin automaatselt Krishnaga seotud teemade, laulude ja pooside poole, meenutas tantsija.

Algusaegadel, kui Sharma hakkas lugema Surdade, Raidade ja teiste 15. ja 16. sajandisse kuulunud luuletajate luuletusi, kes kirjutasid Lord Krishnast, leidis ta kuuluvustunde. Tema avastus armastusest Krishna vastu sai silmapaistva kuju, kui ta valis Kathaki oma elukutseks.

Rajasthanis Dholpuris, ranges braahmini perekonnas sündinud Sharma usub, et ka tema perekondlik õhkkond on suuresti vastutav tema pühendumise eest Lord Krishnale.

Minu perekond on olnud innukas Kṛṣṇa kummardaja. Janmashtami on meie jaoks suur festival. Olen lapsepõlvest saati üles kasvanud (keskkonnas), kus armastavat isandat Krišnat on julgustatud, märkis Sharma, kes kuulub Jaipuri gharanasse.

Tema pühendumus ja armastus muutusid aja jooksul tugevamaks, kuna ta külastas sageli Vrindavani, et uurida raas leela teemat. Krishna jõudis mulle päevade möödudes lähemale. Ja igal aastal ühendan raas leela Kathakiga. Ta ütles, et tooksin esile uued aspektid ja esitaksin teemaks Krishna.

Kuigi Kathaki tantsu esitluses on toimunud palju muudatusi, usub Sharma, et tal on õnnestunud tantsuvormis oma žanr luua ja ta ei tunne vajadust palju muuta.

Ma ei tunne mingit väljakutset; pigem olen väga rahul sellega, kuidas ma Kathakit esindan. Otsin pidevalt Kṛṣṇa teema erinevaid aspekte, nagu näiteks Mahabharatasse süvenemine ja kuulmatute lugude jutustamine läbi liigutuste… Olen Kṛṣṇa teemaga nii palju tööd teinud, et olen selles; Kṛṣṇa on nüüd minu sees ja mina olen Kṛṣṇas, teatas tantsija.

Sharma aga tunneb, et ainus väljakutse, mis teda ees ootab, on õpetada nooremale põlvkonnale traditsiooniliste tantsude vanemaid vorme. Tänapäeva noored ei ole teadlikud lugudest, mis on seotud mütoloogia, saagade või Lord Krishnaga. Oma tantsukoolis õpetan noortele õpilastele, kuidas tuua gopidega esile armastuse, Krishna ja Radha vahelise suhte või tema raas leela emotsioone. See on minu katse neid lugusid oma tantsuvormi kaudu edasi kanda, ütles ta.

Ta võib olla Kṛṣṇa pühendunu, kuid see ei takista tal kaasamast oma esinemistesse muid teemasid. Teen koreograafiat paljudele ballettidele. Tõin Kathakisse teisi luuletajaid, olgu selleks urdu keeles Ghalib või Kaifi Azmi, bengali keeles Tagore ja Nazrul või muud keeled. Ma toon juba esitamiseks teiste keelte sonette, lõpetas ta.