Parkinsoni tõbi: kõik, mida pead teadma neuroloogilise häire kohta

See esineb ja areneb koos vananemisega, kuid harvadel juhtudel on seda tunnistajaks ka laste ja teismeliste seas, ütles New Delhi Sri Balaji Actioni meditsiiniinstituudi vanemkonsultant, neuroloog dr Rajul Aggrawal.

Stan swamy, parkinsoni tõbi, parkinsoni tõbi, parkinsoni tõve sümptomid indianexpress, indianexpress.comOluline on jälgida Parkinsoni tõve sümptomeid. (Allikas: Getty Images/Thinkstock)

Parkinsoni tõbi on üks levinumaid neuroloogilisi häireid, mis esineb kõige enam eakate vanuserühmas. See on seisund, mille puhul patsiendil on piiratud või puudub kontroll oma liigutuste ja keha tasakaalu üle. See esineb ja progresseerub vananedes, kuid harvadel juhtudel on seda tunnistajaks ka laste ja teismeliste seas. Samuti on mehed Parkinsoni tõvele rohkem altid kui naised, ütleb New Delhi Sri Balaji Actioni meditsiiniinstituudi vanemkonsultant, neuroloog dr Rajul Aggrawal, kes käsitleb Parkinsoni tõbe üksikasjalikult.



Kesknärvisüsteemi haigusena, mida iseloomustavad liikumisraskused, Parkinsoni tõbi Sellel on neli peamist sümptomit, nimelt värinad, jäikus, asendi ebastabiilsus ja liigutuste aeglus. Parkinsoni tõbi on aju degeneratiivne haigus, mille tagajärjel aju neuronid ei suuda toota dopamiini. Kui dopamiin ajus väheneb, põhjustab see Parkinsoni tõve sümptomite tekkimist. Parkinsoni tõbi on progresseeruv haigus, kuigi ägenemise määr võib inimestel erineda.



Kuigi Parkinsoni tõve põhjused on enamasti teadmata, võivad mõned tegurid näida mängivat rolli.



*Geneetilised tegurid: teadlased on tuvastanud mitu Parkinsoni tõve eest vastutavat geeni, kuid need on haruldased, välja arvatud juhtudel, kui Parkinsoni tõbi mõjutab mitut pereliiget.
*Teatud toksiinide või keskkonnateguritega kokkupuude võib suurendada Parkinsoni tõve riski, kuid risk on suhteliselt väiksem.
*Mehed põevad Parkinsoni tõbe 50 protsenti tõenäolisemalt kui naised.
*Enamikul inimestel tekib Parkinsoni tõbi pärast 60. eluaastat. Kuigi 5–10 protsendil võib tekkida Parkinsoni tõbi enne 50. eluaastat. Seda seisundit nimetatakse varajase algusega haiguseks, mis on sageli, kuid mitte alati pärilik.
*Parkinsoni tõvega patsientidel võivad tekkida ka muud sümptomid, nagu neelamis-, närimis-, rääkimisraskused, urineerimishäired, kõhukinnisus, nahaprobleemid, depressioon, emotsionaalsed muutused ja unehäired. Need võivad ilmneda palju enne kardinaalsete motoorsete sümptomite ilmnemist.

Varased Parkinsoni tõve sümptomid on peened ja ilmnevad järk-järgult. Neid võib võtta kui normaalsuse tunnuseid vananemine , näiteks kerged värinad, raskused toolilt tõusmisel, vannitoas pikema aja veetmine, vaikne rääkimine, kirjutamise vähenemine, aeglane ja kramplik, näoilmete puudumine, õla- ja põlveliigeste jäikus. Inimestel areneb välja ka Parkinsoni tõve kõnnak, mis hõlmab kalduvust ettepoole kalduda, väikseid kiireid samme nagu kiirustades edasi, käte vähenenud õõtsumist. Neil võib olla probleeme ka liikumiste alustamisel või jätkamisel.
Tavaliselt algab Parkinsoni tõbi ühelt kehapoolelt, kas üla- või alajäsemelt ja areneb järk-järgult teistele jäsemetele.
Praegu ei ole Parkinsoni tõve diagnoosimiseks saadaval verelaboratoorseid ega radioloogilisi analüüse. See on kliiniline diagnoos, mis põhineb ajaloo ja uurimistulemustel. Neuroloogid võivad Parkinsoni tõve sekundaarsete põhjuste välistamiseks teha teatud ülesandeid.



Parkinsoni tõve sarnaseid sümptomeid võib leida ka teiste degeneratiivsete haiguste puhul ja neuroloogid suudavad neid Parkinsoni tõvest eristada. Parkinsoni tõvega patsiendid peaksid oma haiguse suhtes olema ettevaatlikumad, mainis dr Aggarwal.



*Võtke regulaarselt ravimeid ja tehke vastavalt sellele ka muid igapäevatoiminguid.
*Ära kunagi kõhkle abivajajate abi ja koostöö otsimisest.
*Jätkake oma olukorra jagamist lähedastega ja küsige abi või ettepanekuid teatud töö tegemiseks, kui need pole saadaval. Ärge kõhelge ja tundke oma seisundit halvasti.

eakate hooldus, lapsehoidja näpunäited, eakate eest hoolitsemine, indianexpress.com, indianexpress, dementsus, vanurite hooldus,Parkinsoni tõbi on eakatel inimestel tavaline. (Allikas: Getty Images/Thinkstock)

*Üldiselt vajavad meie eakad selles osas erilist hoolt. Jälgige füüsiliste sümptomite arengut ja pöörduge arsti poole. Hoolitse eakate pereliikmete eest.
* Ärge kunagi jätke vahele ühtegi arsti soovitatud ravimit. Patsiendid võivad olla ka ravil, seega minge neile ettenähtud aegadel.
* Säilitage positiivne ellusuhtumine ja korraldage igapäevaseid ülesandeid vastavalt. Ennekõike hoiduge stressi võtmisest, kuna see ainult suurendab probleeme.
*Hoia eemale harjumustest nagu suitsetamine, alkoholi tarbimine jne.
*Juhtige tervislikku eluviisi, hoidke toiteväärtust kõrgel ja minge õigeaegselt kontrolli.



Ülaltoodud artikkel on ainult teavitamise eesmärgil ega ole mõeldud professionaalse meditsiinilise nõustamise asendamiseks. Küsige alati oma arstilt või muult kvalifitseeritud tervishoiutöötajalt nõu, kui teil on küsimusi seoses teie tervise või tervisliku seisundiga.