Teadlased on avastanud, et Facebooki ligi kaks miljardit igakuist kasutajat võib liigitada nelja tüüpi, alates inimestest, kes kasutavad sotsiaalmeedia võrgustikku reaalsetes suhetes, kuni meeldimiste ja tähelepanu keskpunktini.
Keskmiselt kontrollib Facebooki iga päev 1,28 miljardit inimest ja värske hinnangu kohaselt veedab keskmine Facebooki kasutaja platvormil päevas 35 minutit.
valgete õitega nutavad puud
Mis on selle sotsiaalmeedia platvormiga, mis on maailma üle võtnud, ütles juhtiv autor Tom Robinson, Brigham Youngi ülikooli professor, avalduses.
Sellele vastamiseks koostas meeskond 48 avalduse loendi, et selgitada välja võimalikud põhjused, miks inimesed Facebooki kasutavad.
Nad leidsid neli Facebooki kasutajate kategooriat: suhete loojad, linnahüüdjad, selfid ja aknaostjad.
Suhtekoostajad postitavad, reageerivad teiste postitustele ja kasutavad Facebooki lisafunktsioone peamiselt selleks, et tugevdada suhteid, mis eksisteerivad väljaspool nende virtuaalmaailma. Robinson ütles, et nad kasutavad seda oma tegeliku elu laiendusena koos oma pere ja sõpradega.
pisike must putukas näpitsatega
Linnakuristajad seevastu ei muretse enda kohta fotode, lugude või muu teabe jagamise pärast, nad tahavad selle asemel kõiki toimuvast teavitada. Nad tõrjuvad teavet välja, märkis Robinson.
Selfide kategooriasse kuuluvad inimesed kasutavad Facebooki enda reklaamimiseks. Ka nemad postitavad pilte, videoid ja tekstivärskendusi, kuid on keskendunud tähelepanu, meeldimiste ja kommentaaride saamisele. Mida rohkem 'meeldimisi' nad saavad, seda enam tunnevad nad, et kaaslased neid heaks kiidavad.
Aknaostjad, nagu linnahüüdjad, tunnevad sotsiaalset kohustust olla Facebookis, kuid postitavad harva isiklikku teavet. Need kasutajad tahavad näha, mida teised inimesed teevad. See on sotsiaalmeedias samaväärne inimeste vaatamisega, ütles Brigham Youngi ülikooli professor Clark Callahan.
männipuud Pennsylvanias
Sotsiaalmeedia on niivõrd juurdunud kõigesse, mida me praegu teeme. Ja enamik inimesi ei mõtle, miks nad seda teevad, aga kui inimesed suudavad oma harjumusi ära tunda, loob see vähemalt teadlikkust, ütles Brigham Youngi ülikooli professor Kris Boyle.