Maailmapärandi päev 2019: kõik, mida peate teadma ajaloo, tähtsuse ja selle aasta teema kohta

Maailmapärandi päev, 2019: UNESCO kiitis selle heaks 1983. aastal oma 22. peakonverentsil. See päev on pühendatud ajaloolise tähtsusega kohtade tunnustamisele, teadlikkuse tõstmisele ja rõhutamisele nende taastamise ja säilitamise vajaduse üle.

Maailmapärandi päev 2019: sel aastal on teemaks maapiirkonnamaastikud. (Allikas: failifoto)

Rahvusvaheline mälestiste ja alade nõukogu (ICOMOS) otsustas 1982. aastal tähistada 18. aprilli kui rahvusvahelist mälestiste ja alade päeva või maailmapärandi päeva. UNESCO poolt 1983. aastal oma 22. peakonverentsil heaks kiidetud päev on pühendatud ajaloolise tähtsusega alade tunnustamisele, nende kohta teadlikkuse tõstmisele ja rõhutamisele nende taastamise ja säilitamise vajadusele.

Päev edendab seega kultuurilist tähtsust, rõhutades samal ajal ka paljusid takistusi.

Igal aastal pakutakse päevaks välja teema, mis juhib pidustusi ja paljusid tegevusi, mida ICOMOSe riiklikud ja rahvusvahelised teaduskomiteed ning muud organid korraldavad.

Selle aasta pidustuste teema on „Maapiirkonna maastikud”, mis on seotud oktoobris Marokos Marrakešis toimuva 2019. aasta ICOMOSe maaelu pärandit käsitleva teadussümpoosioni teemaga.

ICOMOS määratleb maapiirkondade maastiku järgmiselt: maapiirkondade maastikke kui pärandit käsitlevad põhimõtted, mille ICOMOSi üldkogu võttis vastu 2017. aastal, maapiirkondade maastikke määratletakse kui maismaa- ja veepiirkondi, mis on ühiselt toodetud toidu ja muude taastuvate loodusvarade tootmiseks kasutatava inimese ja looduse koosmõjul , põllumajanduse, loomakasvatuse ja karjakasvatuse, kalapüügi ja vesiviljeluse, metsanduse, loodusliku toidu kogumise, jahipidamise ja muude ressursside, näiteks soola, kaevandamise kaudu. Maamaastikud on multifunktsionaalsed ressursid. Samas on kõigil maapiirkondadel inimeste ja kogukondade omistatud kultuuriline tähendus: kõik maapiirkonnad on maastikud.

Maamaastik on olnud nii materiaalse kui ka vaimse pärandi ala ning aidanud säilitada ka keskkonna ja inimtegevuse vahelist tasakaalu.