Keha elektriline

Rumeenia kunstniku Radu Oreiani maalid näitavad tema püüdlust jõuda ühtse nägemuseni kehast ja hingest

Radu Oreian

Esimene maal, mida näete Mumbai galeriisse Isa sisenedes, näeb välja nagu teos, mis sarnaneb itaalia maneristliku maalikunstniku Giuseppe Arcimboldo kunstiga, kes on kuulus puuviljadest, köögiviljadest ja isegi loomadest koosnevate portreede kujundamise poolest. 16. sajandi kunstniku tööd, lõbusad ja sügavalt salapärased, on Rumeenia kunstnikule Radu Oreianile, kes on näituse „Hüvasti mõtlejatega hüvastijätt” rippuva teose looja, vaid puudutuspunkt. Oreiani maali „Pärast Walt Whitmani portreed” tõeline inspiratsioon on ikoonilise Ameerika luuletaja enda sõnad. Ta selgitab: ma kuulasin Lehekülgede heliraamatut ja kogu tema filosoofia liigutas mind nii palju. Suur osa Whitmani luulest kiidab loodust ja räägib inimeste ja looduse seostest. Nii sattuski Oreian maalima asudes joonistama oma portree koostamiseks loodusest leitud vorme - lehti, korallimoodustisi ja muud orgaanilist ainet.



parim muld kaktuse jaoks pottides
Snake võlur

Pole juhus, et 34-aastane, kellel on esimene isikunäitus Indias, peaks Whitmani luulest nii liigutatud olema. Rohulehed on nii inimkeha pidu kui ka loodusele paean ja see on pikka aega olnud ka üks Oreiani muredest. Ma arvan, et te ei saa eraldada keha ja seda, mis on selle sees, meie arusaamadest vaimust ja hingest, ütleb ta. Ja kui vaatate hoolikalt läbi galerii alumisel korrusel rippuvate suuremate teoste tihedaid kompositsioone - Pärast Walt Whitmani portree, Kafka oranžis, filosoof rõõmude aias ja The Snake Charmer - näete kujundeid sarnanevad inimkehas leiduvatega, olgu need siseelundite kõverad või ajuvoldid. Peaaegu nagu kunstnik, kes praegu elab ja töötab Prantsusmaal Marseille's, on valmis oma kunsti kehaliseks eksistentsiks, ületades seeläbi lõhe idee ja elava, hingava reaalsuse vahel.



Walt Whitmani portree

Keha teema saab galerii ülemisele korrusele riputatud abstraktsemates teostes muid vorme ja leiab kõige parema väljenduse Vectorial Study I -s. Siin on kunstnik kasutanud kolme värvitooni, mis tema jaoks olid: kujutavad nahka, liha ja luid, et luua lõuendile korduv muster väikestest lokkidest. Ta viitab valminud teosele kui kollektiivsele portreele, väitele kõige elementaarsemale asjale - kehale -, mis on ühine kõigile inimestele, olenemata sellest, milliseid muid erinevusi me võime eraldada. Vectorial Study II oma toonide ja tekstuuri paljususega on Oreian leidnud teise viisi, kuidas anda väljendamatule peaaegu kombatav vorm.



Alati, kui tunneme tugevat emotsiooni, leiab keha selle väljendamise viisi, näiteks naha hanejalgade kaudu, selgitab ta. Nii et see, mida näete maalil, püüan meenutada, mida mu keha koges, kui olin haardes teatud emotsioonidest. Ta proovib sarnast efekti ka Goosebumpi uurimise kummalistes pitsitaolistes vormides.

Vektorõpe

Erinevalt kujundlikumatest teostest on tema sõnul tema abstraktsed teosed loomiseks peaaegu meditatiivsed. See väljendub ehk kõige kaunimalt kahes näituse nime andvas teoses - Hüvasti mõtete mõtlejaga I ja hüvastijätt mõtlejatega II. Nendes töödes, ammutades inspiratsiooni Upanišadides leitud õpetustest lõpmatuse olemuse kohta, on Oreian teinud tihedad võrgud, mis on asustatud värvipunktidega, mis erinevad üksteisest. Tundub klišee, kui seda öelda, aga kui ma neid valmistan, peab protsess olema selline, milles ma võin eksida. Teose keel peab olema isegi intuitsioonist väljas, selgitab ta.



„Hüvasti mõtete mõtlejaga” on galeriis Kala Ghoda Galerie Isa vaatamiseks kuni 10. novembrini



ämbliklestadest vabanemine toataimedel