Kas riigis tuleks kehtestada hindi keel? Keeleekspertide arutelu

'Kui valitsus seda kindlalt nõuab, võib ta kõigest lahti saada. Miks siis mitte kehtestada hindi keel? Ükski valitsus pole julgenud

Kas riigis on hindi domineerimise kultuur? Hindi Diwase puhul pöördus indianexpress.com valgustite poole, kes suhtlevad keeles, et mõista nende seisukohta. (Allikas: Getty Thinkstock/kujundanud Gargi Singh)

Mõni kuu tagasi, kui reporter palus ühel Bollywoodi näitlejal inglise keeles vestelda, hindi keeles, ütles ta lihtsalt: ma ei pahanda, aga kas kõik saavad sellest aru? Reporter jäi veenmata, väites, et ta on kohustatud hindi keeles rääkima, kuna ta töötab hindi filmitööstuses. Kuna mul polnud sellest midagi, vastas näitleja: 'Ma olen ka Lõuna -India näitleja. Kas soovite, et ma räägiksin tamili ja telugu keeles?

Sellele oli järgnenud kõva aplaus.

Hetkel on Tamil Nadu osariigis täies hoos Hindi-vastased meeleavaldused-eesotsas uhkeldava Dravida Munnetra Kazhagami (DMK) parteiga. DMK parlamendisaadiku Kanimozhi sõnul on eesmärk teatada, et võrdsustades hindi keele õppimise vale rahvustundega, teeb keskus häbiväärset asja. Endise peaministri M Karunanidhi tütar ütles hiljuti Chennais ajakirjanikele, et küsimus ei ole hindi keele tundmises või mitte, [vaid et] on häbiväärne, et india saab olla ainult siis, kui nad seda keelt oskavad.

Meeleavaldus järgib sisuliselt riiklikku hariduspoliitikat (NEP) 2020, mille liidu kabinet 29. juulil heaks kiitis. Kuigi lõunapoolsed osariigid tervitasid seda-kuigi mõningate vastuväidetega-on Tamil Nadu osariik jätkuvalt selle vastu ägedalt vastu. . Tegelikult kohe pärast selle väljakuulutamist Peaminister Edappadi Palaniswamy erakonnast All India Anna Dravida Munnetra Kazhagam (AIADMK) oli andnud mõista, et osariik ei rakenda uues poliitikas ettenähtud kolmekeelset valemit. Palaniswamy oli kirjas peaministrile öelnud, et Tamil Nadu on vastu hindi keele kohustuslikule kolmandale keelele kehtestamisele koolides. Samuti oli ta vastu sanskriti keele edendamisele.

Ja kuigi see pole esimene kord, kui selline vastuseis on aset leidnud, tekib küsimus, kas riigis on hindi domineeriv kultuur või mitte. Hindi Diwase puhul indianexpress.com pöördus selles keeles suhtlevate valgustite - kirjanike, luuletajate ja taasesituslauljate - poole, et mõista nende seisukohta.

Luuletaja ja aktivist Kamla Bhasin ütleb, et peab end hindustani kirjanikuks. Minu kirjutis on hindi, natuke urdu ja ka pandžabi ühinemiskoht. Ma usun, et keel on isiklik asi, mida saab ainult omaks võtta ja mitte peale suruda. Kui me räägime oma naaberriigist Pakistanist, pärast iseseisvumist, olid kodanikud sunnitud urdu keelt õppima. Neile öeldi, et see on riigi keel - nii Ida- kui ka Lääne -Pakistanis. Ja see oli põhjus, mis viis riigi jagunemiseni.

kollane valge ja must röövik

See „ühtsuse” mõiste on viinud maailma hävingusse. See on loodusseadusega vastuolus. Me peame saama võrdseks, mitte identseks. Kuidas tunneks end mitte-tamili keele kõneleja, kui tal palutaks see keel õppida? Olen selle idee vastu, et hindi keel kehtestatakse kogu riigis, autor Satrangi Ladke ja Satrangi Ladkiyan jutustab indianexpress.com .

Bhasini seisukohti kordab näitleja ja kirjanik Manav Kaul, kes ütleb, et suhtleb hindi keeles, kuna ei oska ühtegi teist keelt. Ma oleksin prantsuse keeles kirjutanud, kui ma seda keelt teaksin, aga ma ei tea. Nüüd, kui proovite midagi peale suruda, tekib alati mingisugune vastupanu. Mulle tundub, et keele on populaarseks muutnud hindi filmitööstus. Näiteks kui Afganistanis istuv inimene räägib hindi keeles, siis ainult seetõttu, et nad on filmidega kokku puutunud, mitte hindi kirjandusega iseenesest, ütleb ta, lisades, et ei pea keelt oluliseks.

Näiteks Prantsusmaal olles tunnen end prantslasena. Nüüd, kui peaksime kellelegi midagi peale suruma - eirates tema enda kultuuri -, tuleb kindlasti mingisugune reaktsioon, ütleb ta ja lisab: See sõltub ka sellest, kuidas sa oma kultuurist kinni hoiad, olles samal ajal õppimisele avatud ja teiste asjade uurimine.

„Kuidas tunneks end mitte-tamili keele kõneleja, kui tal palutaks see keel õppida? Olen selle idee vastu, et kogu riigis kehtestatakse hindi keel, ”ütleb luuletaja ja aktivist Kamla Bhasin. (Bhupendra Rana ekspressfoto)

Kirjanik Surender Mohan Pathak - keda peetakse India paberimassi ilukirjanduse meistriks - usub, et idee, et hindi keel võib rünnata teisi keeli, on müüt. Lõunaosariigid ei aktsepteerinud kunagi hindi keelt riigikeelena. Nad nõudsid alati, et põhjakoolides õpetataks vähemalt ühte lõunamaa keelt, kui nad sooviksid, et lõunaosariikides õpetataks hindi keelt. See jäi igaveseks ummikseisu. Põhjuseks on olnud ka keskuse nõrk tahe kehtestada hindi keel. Tulemuseks on vaid 43 protsenti Indiast, kes kaitseb hindi keelt. Selle ellujäämise taga on ainult neli osariiki - Uttar Pradesh, Madhya Pradesh, Bihar ja Rajasthan. Irooniline, et hindi keel on kolmas keel, mida maailmas räägitakse ja mõistetakse, esimene ja teine ​​on mandariini ja hispaania keel. Ta ütleb, et inglise keel, meie vanade valitsejate keel, on neljandal kohal.

Pathak - kelle varajane haridus oli urdu keeles ja pärast iseseisvumist - hindi keeles - jätkab, et kui oleks tõesti olnud „hindi keele kehtestamise kultuur”, oleks see omandanud tunduvalt suurema tähtsuse, mida ta kunagi ei teinud. Kui valitsus seda kindlalt nõuab, võib ta kõigest lahti saada. Miks siis mitte kehtestada hindi keel? Ükski valitsus pole julgenud. Ükski valitsus ei tahtnud lõunaosariike pahaks panna, kuna see võib häirida nende häälepanka.

Autor Dinesh Sahay usub, et hindi keeles suhtlemise tähtsus on see, et see võimaldab teil jõuda suurema osa Indias elavate inimesteni. Ka tema arvab, et opositsioon on oma olemuselt poliitilisem. Praegu suhtlevad inimesed kogu riigis hindi keeles; neile meeldib vaadata hindi filme ja kuulata hindi laule. Olles Põhja -Indiast pärit autor, olen seisukohal, et pean oma raamatuid tamili keeles reklaamima, et osariigi inimesed saaksid tuttavaks teiste piirkondade kultuuride, mõtete ja kirjutistega.

DMK parlamendisaadiku Kanimozhi sõnul on protesti eesmärk teatada, et võrdsustades hindi keele õppimise vale rahvustundega, teeb keskus häbiväärset asja. (Allikas: faili foto)

Pärast jagunemist 1947. aastal ei edendatud hindi keelt hästi ning inglise keelt jätkati kontorites, koolides, kohtutes, haridusasutustes ja kutseasutustes. Seda öeldes ei tunne ma, et mingit hindi kehtestamist oleks. Tegelikult pean lisama, et enamik inimesi soovib koos piirkondliku keelega ühte ühist keelt (hindi). Kuigi see on isiklik valik, on parem osata seda keelt, mida räägitakse ja mõistetakse laialdaselt.

erinevad vahtralehed

Taasesituslaulja Krishna Beura tunneb uhkust selle üle, et saab peale emakeele Odia laulda veel 21 keeles. Beura, kes laenas oma häält armastatud ja tunnustatud laulule Maula Mere Le Le Meri Jaan 'Filmist Chak De! India (2007), jutustab indianexpress.com : Kooliajal jäi mulle mulje, et hindi keel on meie riigikeel. Hiljem sain teada, et see on tegelikult kõige eelistatum keel. Ma ei tea, miks, kuid kahjuks ei nõustunud lõunas inimesed seda keelt kunagi aktsepteerima. Oleme mitmekesine riik ja iga riik on uhke oma kultuuri üle. Kuid suheldes ei ole võimalik kõiki keeli mahutada. Peab olema üks keel, milles kõik tunnevad end hästi, ja see võib olla hindi.

Mulle tundub, et kõik mõistavad vestlevat hindi keelt. Kuigi igasugune pealesurumine on vale ja osariigi elanikel on õigus oma traditsioonidest kinni pidada, tuleks hindi keel teha valik neile, kes on huvitatud selle õppimisest, või seal elavale hindi keelt kõnelevale elanikkonnale.