Bahadur Shah Zafari elu ja luule: meenutades viimast Mogulite keisrit

Huvitav on tõdeda, et nii varalahkunud valitseja „elu kui ka luule” leiavad raamatus oma õige ruumi ja nende kahe vahel pole kattumist.

Raamat on tunnistajaks muinasjutu kuulsusrikkaimale Mughalite dünastia valitsejale. (Allikas: Amazon/Facebook)

Tähelepanuväärne uus raamat tõstab esile möödunud ajastu erinevaid tahke ning viimase Moguli keisri Bahadur Shah Zafari elu ja luulet.

Kirjutas luuletaja Aslam Parvez ise, Bahadur Shah Zafari elu ja luule (tõlkinud Ather Farouqui; Hay House/Rs 599) keskendub erinevatele tuntud anekdootidele varalahkunud Mughali valitseja elust ja tal õnnestub säilitada imetlusväärne tasakaal Zafari poliitiliste, isiklike ja kirjanduslike aspektide vahel.

Huvitav on tõdeda, et nii varalahkunud valitseja elu kui ka luule leiavad raamatus oma õige ruumi ja nende kahe vahel pole kattumist.

mis tüüpi loomi seal on

Zafar juhtis otsustavat perioodi India ajaloos, kui riik allutati ja sai kiiresti laieneva Briti impeeriumi kolooniaks. Parvezi jutustus-oma detailirohkusega-paistab silma selle poolest, kuidas ta koondab hilise valitseja vähemtuntud elu kiud.

See teos räägib sama palju 1857. aasta mässust kui mässuliste vastumeelsest juhist Bahadur Shah Zafarist. Lehed kutsuvad esile ka kütkestava õhkkonna ajastu, mil peale Zafari enese leidsid sellised kohutavad luuletajad nagu Mirza Ghalib, šeik Muhammad Ibrahim Zauq ja Momin Khan Momin ühe loomingulise pärli teise järel.

Kuid Zafari valitsemisaja mõistmiseks tuleb kõigepealt vaadata Mughalite dünastiat. Autor on sissejuhatuses andnud lühikese pähklikoore, kus ta alustab kohe Mughali impeeriumi algusest koos 1526. aasta esimese keisri Babariga.

Siis rändab ta läbi ajaloo lehekülgede ja jõuab teema, Zafari, ellu, kellest oli äsja saanud nimeline keiser. Autor mainib tabavalt, et kui Zafar valitses, eksisteeris Mughali impeerium ainult nime järgi ja tema volitused piirdusid Delhiga.

Valitseja enda salmis kurdab ta oma impeeriumi kaotuse üle, öeldes: Le udi khakh baha le gya sailab mujhe (mind pühkis tolm, uhtunud veed uhtusid).

väike valge õie kollane keskus

Samuti pöörab autor erilist tähelepanu lepingutele ja ajaloolistele muudatustele, mis võisid viia tema ja lõpuks Mughali dünastia allakäiguni. Samuti annab ta elava ja põneva pildi Delhist selle kultuuri- ja kirjandusliku hiilguse viimastel päevadel Mogolite pealinna ning urdu kirjanduse ja luule hoidjana.

Lõpuks jutustab ta liigutavalt, kuidas Zafar veetis oma viimased päevad Rangoonis (kuhu ta oli inglaste poolt pagendatud) - üksildane ja unustatud isik - kaugel oma armastatud Delhist ja impeeriumi lõksust. Siin on tragöödia see, et pärast lüüasaamist ja vangistamist keelati tal pliiats ja paber ning ta ei kirjutanud pärast seda sõnagi.

Raamatu teine ​​pool on suures osas pühendatud Mughali ajastu luulele. Autor jälgib luule elemente alates Baburi valitsemisajast kuni Zafari omani ja selle käigus kohtame hulgaliselt selle ajastu salme.

erinevat tüüpi palmitaimi

Neelav, autentne ja eeskujulik kroonika, raamat on täis haruldasi infokilde ja vaimustavaid anekdoote ajaloo ühe traagilisema kuju kohta, kes oli kuulsusrikka dünastia lõpu tunnistajaks.

Raamat ilmus esmakordselt urdu keeles 1986. aastal ja selle on hästi tõlkinud Ather Farouqui.