Rabindranath Tagore'i avaldamata luuletused ilmavalgust nägema
Raamatus 'Knockings at my heart' on umbes 81 sellist luuletust, mis ilmub peagi kirjastuselt Roli Books.
Bengali poeedi ja aadli laureaadi Rabindranath Tagore avaldamata luuletusi saavad nüüd lugeda kõik. Rabindranath Tagore poolt autogramme jagades kirjutatud avaldamata lühiluuletuste kogumik ilmub esimest korda raamatuna.
Kuraatori ja luuletaja Nilanjan Banerjee koostatud ja toimetatud kalliskivid olid seni peidetud Rabindra Bhavana arhiivis Tagore elukohas Santiniketanil. Raamatus “Knockings at my heart” on umbes 81 sellist autogrammi-luuletust, mis ilmub peagi kirjastuselt Roli Books.
Loe rohkem
- Liidu minister kommenteerib Rabindranath Tagore'i jumet ja ajab jonni
- Kas mõistus on ilma hirmuta?
- Rabindranath Tagore surma-aastapäev: polümaadi motiveerivad tsitaadid
- Vidya Balan loob sari 'Ekla cholo re': saate selle Tagore laulu kohta rohkem teada
- Rabindranath Tagore sünniaastapäev: mõnda tema kirjutist saate uuesti vaadata
Need on väga lühikesed luuletused või kupleed. Teda mõjutas Jaapani haiku luulestiili täpsus, sügavus, jõud ja intensiivsus, ütles Banerjee.
Pärast Nobeli kirjandusauhinna saamist 1913. aastal oma luuleraamatu 'Gitanjali' eest oli 'Gurudev' saanud Aasias ja Euroopas kuulsuseks ning fännid palusid tal sageli autogramme jagades lühikesi luuletusi koostada.
must kollase triibulise röövikuga
Raamatus öeldakse, et Tagore täiustas seda käsitööd peagi ja võttis seda tõsiselt, mis ilmneb paljude nende luuletuste hoolsas muutmises aastaid pärast nende kirjutamist. Polümaat oli aastatel 1916–1929 Hiina ja Jaapani visiitide ajal koostanud arvukalt selliseid lühikesi luuletusi.
Rabindra Bhavanas, mis on osa Visva Bharati ülikoolilinnakust, võib leida mitmeid Rabindranathi autogrammluuletuste versioone kas poeedi enda käekirjas või trükitud skriptides või trükitud vormides.
Fail 'MSF Autograph Poems' sisaldab mitmeid trükitud luuletusi. Veel üks fail MS 460 sisaldab aadressiraamatus kaheksat Nobeli preemia laureaadi luuletust omakäeliselt. Autogrammluuletuste kogumik varieerub temaatiliselt. Mõned räägivad sõprusest, ühtsusest ja ühtekuuluvusest, teised aga jumalast, igavikust jne.
Rabindranath Tagore oli esimene asiaat, kes võitis 1913. aastal Nobeli preemia. Teda peetakse bengali kirjanduse, muusika ja kunsti ümberkujundamise eest 19. ja 20. sajandil, Gitanjali on tema tähelepanuväärseim töö. Lapsed jooksevad templist välja ja mängivad tolmus. Jumal vaatab nende mänge ja unustab preestri, loeb ühe sellise luuletuse.
Jaapani Reitaku ülikoolis õppinud Banerjee ütles, et need on kirjutatud siis, kui tal tekkisid mõtted erinevatel teemadel.
dekoratiivsed igihaljad puud haljastuse kujundamiseks
Kui paljud neist autogrammiluuletustest kirjutati bengali keeles koos ingliskeelsete tõlgetega, siis mõned teised kirjutas ta otse inglise keeles ilma bengalikeelse tõlketa. Need juhuslikud lühikesed värsid, mis jäävad dateerimata, on tõenäoliselt kirjutatud vastuseks konkreetsetele avalikkuse nõudmistele ja mitte niivõrd soovist end inglise keeles väljendada, öeldakse raamatus.
Poeedi eluajal ilmus kolm tema lühiluuleraamatut – 'Hoonud linnud' (1916), 'Lekhan' (1926) ja 'Tujukärbsed' (1928).
lahedad taimed sees kasvamiseks
Raamatus öeldakse, et ta muutis oma kirjandusteoseid sageli, luues samast loomingust mitu versiooni.
Rabindranath ei olnud kunagi ambitsioonikas olla tuntud kui 'inglise' luuletaja selle mõiste üheski tähenduses. Samuti ei jätkanud ta oma teoste tõlkimist samaaegselt ja pidevalt oma bengalikeelse originaalloominguga, öeldakse seal.
Tagore ingliskeelsed kirjutised kirjutati suures osas tema välisreisidel või sõpradega üle maailma kirjavahetuse ajal.
Väga vähesed tema luuletused on kirjutatud algselt inglise keeles, nagu tuntud 'The Child' aastal 1931, mille ta tõlkis bengali keelde kui 'Sisu Tirtha'.