'Õdede vahelistes suhetes oli halastamatus'

82 -aastane Raju Bharatan, Hindustani filmimuusika kirjutamise grand old man Indias, oma uue Asha Bhosle eluloo ja õdede Mangeshkari rivaalitsemise kohta.

Viis aastat, mil SD Burman ei töötanud Lata Mangeshkariga, oli Asha Bhosle sellest kasu saanud, ütleb Raju Bharatan.

Sa pole Asha Bhosle'i fänn. Olete Lata Mangeshkari alati kõrgemaks hinnanud. Mis pani sind süvenema tema ellu Asha Bhosle: muusikalises biograafias (Hay House, 599 rubla)?

Ma olen Lata Mangeshkari akolüüt, jah. Sellepärast võttis mul Asha eluloo kirjutamine nii kaua aega. Lõin oma Lata eluloo 1995. aastal ja selle augustis 2016. Vahepeal kirjutasin helilooja Naushadi eluloo Naushadnama. Asi pole selles, et ma Ashat ei imetleks. Imetlen teda selle julguse ja sisikonna pärast, millega ta silmitsi seisis äärmiselt raskete asjaoludega. Ta ei andnud kunagi alla ja leidis järk -järgult oma aluse. See imetlus oli piisav põhjus selle imelise laulja eluloo kirjutamiseks.

Olite 1950ndatel ja 1960ndatel muusikatööstuse osa, mida nimetatakse selle kuldajastuks. Sa istusid salvestussessioonidel, veetsid aega heliloojate ja lauljatega ning kuulasid pealt vestlusi. Milline oli Asha Bhosle maailm? Kuidas sai temast fenomen?

Olgem ausad. Asha Bhosle polnud algusest peale nähtus. Ta oli võitleja. Ma nägin teda võitjana. Sellepärast alustasin raamatus sellest, kuidas ta nägi vaeva, et head tööd leida. Kui tootjad ei kasutaks Latat, ütleksid nad, et kasutavad Geeta Dutt või Shamshad Begum. Asha ei olnud isegi nimekirjas. Nii et ta laulis seda, mida sai. Tegelikult laulis ta rohkem kui ükski teine ​​laulja, sealhulgas Mohammad Rafi, kes oli täiesti viljakas. Tema marathi-hindi sõnastik oli probleem, ta ei töötanud oma urdu kallal nagu Lata. Tal oli raske abielu.

Seda seni, kuni türann OP Nayyar võttis ta oma tiiva alla. Kuna Nayyaril oli Lataga leppida, otsustas ta oma kompositsioonides kasutada õe häält. Nayyar märkas tõsiasja, et Asha oli madalates nootides tugev. Ta oli pandorist Lahore, kelle haarde urdu vastu oli tõesti tugev. Läbimurre tuli Naya Dauriga. Suureks hitiks said Maang ke saath tumhara ja Ude jab jab zulfein.

Ta leidis edu ja oli Lataile mingisugune võistlus. Kui Lata kukkus SD -ga (Burman), kasutas ta Naha Do Gyarah's Ashat. Viie aasta jooksul, mil SD Lataga ei töötanud, sai Asha sellest kasu. Nähtus, nagu me seda teame, on tõenäoliselt RD (Burmani) looming. Minu jaoks tõusis Asha särava lauljana koos OP Nayyari ning SD ja RD -ga. Mera kuch samaan tumhare paas pada hai RD ja Gulzari jaoks Ijaazatis on üks tema parimaid esitusviise, midagi, mida ta andis, võib -olla paremini kui Lata. Aga ei, ta polnud kunagi fenomen. Lata ei lasknud kunagi kedagi sinna.

Teie raamatu esimesed 50 lehekülge räägivad kahe õe Mangeshkari rivaalitsemisest.

Ma pidin teadmiseks võtma tõsiasja, et kahe õe suhetes oli halastamatust.

Lata ja Asha kasvasid üles samas majas, vaid kolmeaastase vahega ja olid isegi lapsena konkurentsivõimelised. Kui Lata leidis tähelepanu ja populaarsust, tõrjudes välja kõik muusikatööstuse naislauljad, tahtis Asha sama teha. 1950ndatel ja 60ndatel küsis Lata laulu eest 500 rubla, mis oli tööstuses ennekuulmatu, samas kui Asha pidi leppima 100–150 rublaga. Kui Lata valis, mida laulda või kellele laulda, siis Ashal seda luksust polnud. See reastas. Kui Asha esines otse -eetris, ei käinud Lata kunagi tema etendustel - midagi, mis Asha vihale ajaks. Vanema õe julgustuse ja muusikalise toe puudumine muutis asja hullemaks. Asha võttis enda tõestamiseks enda kanda.

kõige haruldasem lill maa peal

Kuid Lata ei lasknud kunagi ülemisest positsioonist lahti. Ainsad laulud, mida ta ei laulnud, esitas Geeta (Dutt). Kuni Geetal Guru Duttiga probleeme tekkis, polnud Asha jaoks tõelist avanemist. Ta lähenes ka Panchamile (RD Burman), kes oli välja mõelnud oma uue stiili. Kuid isegi tema andis Latale mõned nüansirikkamad numbrid. Ashale ei meeldinud see kunagi ja ta kurtis sageli. Ta isegi keeldus kiireid numbreid laulmast, öeldes, et oskab laulda seda, mida õde oskab. Kuid RD keeldus kabareed koostamast, kui Asha neid ei laulaks ja ta leebus.

Lata laulis ekraanil mitme aasta jooksul puhta indiaanlanna eest, Asha aga oli vampi hääl. Kas sõltumatu kaasaegse naise esilekerkimine oli seotud Asha töö leidmisega 1970ndatel?

Absoluutselt. Lata oli hiilgav, kuid ta oli tasase kangelanna hääl valges. Isegi nende päevade romantika vajas kangelanna koomiksiks. Lata vokaalipilt oli selleks ideaalne. Kui filmid hakkasid kajastama muutuvat Indiat, hakkasid heliloojad nagu RD Burman sellest kasu saama. Kabareelaul oli vaba naise laul, see, kes ei piirdunud enam maja nelja seinaga ja Asha laulis seda suure aplausiga. 1970ndate ja 1980ndate põlvkonnale oli Asha suurepärane laulja, veelgi mitmekülgsem. Kangelanna, kelle jaoks ta laulis, oli ilmekas ja rääkis oma meelt. Ka tema duetid Kishore Kumariga murdsid vormi.

Te ei pöördunud raamatu saamiseks Asha Bhosle poole, kuigi teie ja teie naine olete teda ja mangeshkareid tõesti hästi tundnud.

See oli teadlik otsus raamatule Ashale mitte läheneda. Mõtlesin paar korda temaga rääkida, kuid otsustasin siis selle vastu olla. Ma teadsin, et kui lähen talle lähenema, võin sattuda hätta. Kui see oleks vaid Ashaga suhtlemine, oleksin võinud ta lihtsalt üles tõsta, kuid täna peate tegelema kogu perega ja võivad järgneda juriidilised lahingud. Nii et ma tahtsin, et ta näeks raamatut alles siis, kui see välja tuli.

Millega kavatsete praegu tegeleda?

Raamat India kriketist.