Viis laulu, mida legendaarne laulja Mohammad Rafi oma parimaks hindas

Tema 39. surma -aastapäeval 31. juulil pilk maestro parimatele töödele. 7405 laulust mitmes India keeles laulis Rafi hindi keeles 4334. Ligi 70 laulul pole ametlikke LP -plaate ja neid pole kunagi YouTube'i üles laaditud.

Mohammad Rafi 39. surma -aastapäev oli 31. juulil (Allikas: Express Archives)

Kirjutas Sumit Paul

Sukoon-e-dil ke liye kuchh to ehtemaam karoon
Zara nazar jo mile, phir unhein salaam karoon
Mujhe toh hosh nahin, aap mashvara deejiye
Kahaan se chhedoon fasana, kahaan tamaam karoon

- Shakeel Badayuni

(Lubage mul teha midagi südamerahu huvides väärtuslikku/Kui ma teda näen, tervitan ma vaikselt/ma olen abitu, soovitage parem nõu/kust alustada ja kust lõpetada).

väike pruun ämblik valge triibuga seljal

Shakeel Badayuni surematu nelinurga viimane rida näib olevat sobiv määratlema selle ainsa Mohammad Rafi piiritu muusikalise ülevuse, kes reedel, 31. juulil 1980. aastal hinge heitis, ja isegi peaaegu nelja aastakümne pärast on ikka arutati ja jumalikustati. Põhjus on ilmne. Ta sündis laulma. Kui olete vastastikune mõrv, teate lihtsalt (Ma olen tavaline laulja; ma tean lihtsalt laulda), ütles ta kunagi. See oli tema desarmeeriv alandlikkus.

7405 laulust (mitte 26 000; see on liialdus kõvade Rafi fännide poolt) mitmes India keeles laulis Rafi 4334 hindi laulu. Ligi 70 laulul pole ametlikke LP -plaate ja neid pole kunagi YouTube'i üles laaditud. Kogu India raadios, urdu teenistuses ja Vividh Bharatis pole ka palju laule, mida vapper laulis oma silmapaistva karjääri jooksul. Ma kardan, isegi kirjanik Raju Bhartani oma Rafi Geet Kosh pole selliseid laule nagu Ae meri jaane-tamanna, meri jaan-e-ghazal…. '(Film Sundari, 1950), Ek jaam pila de saaqi, raat abhi hai baaqi (Tere Do Nain, 1951), teiste hulgas.

Mohammad Rafi endise peaministri Indira Gandhiga. (Allikas: Express Archives)

Kui tegemist on pealevõtmisega Rafi oma viis parimat laulu, üks läheb tõesti segadusse, sest mees laulis nii palju vapustavaid laule, et vaid viie parima valimine on sarnane nõela otsimisega heinakuhjast. Veel 1961. aastal, kui Vimala ja Kamini Ganjwar Radio Ceylonist intervjueerisid teda ajakirjale Hindi ja küsisid Rafilt tema parimaid laule, vastas laulja: Muhabbat zinda rahti hai, muhabbat mar nahin sakti (Changez Khan, Qamar Jalalabadi; Hansraj Bahal, 1956), Maine chaand aur sitaron ki tamanna ki thi (Film: Chandrakanta, Sõnad: Sahir Ludhianavi, Muusika: Dutta Naik aka N Dutta, 1956) ja Aaye bahaar ban ke lubhaye chale gaye (Film: Raajhath, sõnade autor: Hasrat Jaipuri, Muusika: Shankar-Jaikishan, 1958).

Aga kui hiline Sadiq Ali BBC -st 1979. aastal ja hiljem Pakistani ajalehe The Jung Group intervjueeris, valis Rafi oma parimaks mõned hämmastavalt ilusad, kuid väga haruldased laulud ega maininud ühtegi neist kolmest laulust, mis talle meeldisid 1961. See tõestab, et loomingulise inimese arusaamad muutuvad dramaatiliselt, et aktsepteerida midagi täiesti uut ja uudset.

kui tihti ma kaktust kastan

Noh, kui kohtusin Sadiq Aliga Sargodhas, Punjab-Pakistanis, oma teisel doktorikraadil Rafi kohta ki aawaaz ki naghmai baareeqiyan '(Rafi hääle muusikalised nüansid) andis ta haruldasi teadmisi lugudest, mida Rafi temaga jagas. Alustuseks oli esimene laul, mida Rafi alati oma parimaks pidas: Kaise kategi zindagi tere baghair (Film: Kaise kategi zindagi, avaldamata, 1963). See laul oli suurmehe südamele kõige lähemal, sest seda pidi kujutama tema parim sõber Uttam Kumar, Bengali kino ikoon. Kui see oleks juhtunud, oleks see olnud Uttami neiu hindi kino sisenemine. Film tuli rahapuudusel seisma jätta. Aga selle laul ' Kaise kategi zindagi… ” jäi ellu ja jõudis kuulajate tähelepanu alla alles pärast Rafi surma 1980. aastal. Sellel laulul on filmimuusika ajaloo pikim eelmäng - üks minut ja 16 sekundit - ja see on Stradivariuse viiulil, esimest ja viimast korda kasutatud india keeles film või populaarne muusika, mida mängib Kunaja Mahendra Pratap Singh, kuningliku pere võsuke Rajasthanis.

ämma keeletaim

Rafil oli palju laule, mis on seni avaldamata. (Allikas: Express Archives)

Laul, mida ta pidas oma paremuselt teiseks, oli: Gham-e-hasti se bas begana hota, khudaya kaash main deewana hota '(Film: Wallah Kya Baat Hai, Sõnad: Anand Bakhshi, Helilooja: Roshan Lal Nagarath, 1962). Selles filmis tõstis Rafi naljaga pooleks Shammi Kapoori, Parde pe aapko ye naghma zara sanjeedgi se gaana hai '(Te peaksite kontrollitud emotsioonidega tselluloidil huuli sünkroonima). Vastupidiselt Shammi hiilgavale kuvandile on see üks laul väga sünge. Tänapäeval harva mängitav Shammi Kapoor nuttis pärast selle laulu kuulamist ja Roshan Lal Nagrath küsis Anand Bakshilt pärast selle salvestamist, Salvestusruum mein koi farishta gaa raha tha kya ? (Kas salvestusruumis oli seda laulu laulmas ingel?). Rafi ei võtnud selle laulu eest raha.

Nüüd tuleb tema kolmas parim: Mujhe tumse muhabbat hai magar main kah (mitte „keh”, see on hindi/urdu terminite ekslik ingliskeelne transliteratsioon) nahin sakta (Film: Bachpan, Sõnad: Hasrat Jaipuri, Muusika: Sardar Malik, 1963, print ja video pole saadaval). See suurepäraselt romantiline number filmiti Salim Khani, Salman Khani nägusa isa peal, kes tuli Indorest Bombaysse kangelaseks. Sadiq Ali lisas, et Rafi küsis Hasratilt: Parde pe kaun hoga ? Kui ta sai teada, et kangelane on noormees, laulis ta ekstra hingestatult, et luua noor Salim Khan. Muusikakriitikud Rustom Irani, Malika Rastogi ja Ravindra Kapoor on seisukohal, et see laul on oma sõnade ja Sardar Maliku hämmastava kompositsiooniga romantika kehastus. Rafi üleandmine oli kirsiks tordil. Hasrat jagas, et Rafi palus laulus teha mõningaid muudatusi ja need lisati nõuetekohaselt, kuid tagasihoidlik suur ütles: Mujhe kahaan shayari aati hai ? (Ma ei tea luulest midagi). See oli Navin Nishchali lemmiklaul ja kui näitleja Rafiga kohtus, palus ta seda laulda. Rafi kohustas alati.

Neljas laul oli Kahin se maut ko laao ke gham ki raat kate (Film: Mera Qusoor Kya Hai, Sõnad: Rajendra Krishna, Muusika: Chitragupt Srivastav, 1964). Seda peetakse masendavalt kaunimaks numbriks, mis India kinos kunagi salvestatud. Dharmendral kujutatud Rafi ei olnud laulusõnadega eriti rahul ja palus sõnade autoril muuta see vähem masendavaks. Hei kuchh zyada hi ghamgeen hai. .. ta ütles. Kuid just sel päeval sai ta uudise oma lapsepõlvesõbra Darshan Singhi surmast Lahore'i haiglas. Ta nuttis ja helistas Chitraguptile ja sõnade kirjutajale Rajendra Krishnale, et ta laulab laulu ilma igasuguste muudatusteta austusavaldusena oma sõbrale, keda Rafi oli rahaliselt aidanud ja lubas ta ka Lahore Cantonment'i sõjaväehaiglasse. Laulust õhkub valu ja paatost nii, et kui te seda ei kuula, on imetlus sarnane vikerkaare kirjeldamisega pimedale. Režissöör R Krishnan ja S Panju nutsid pärast seda ekraanilt vaatamist ja kuulmist hüsteeriliselt.

Viimane laul, mille ta valis, oli parim luuletus: ' Kahin ek maasoom nazuk-si ladki (Film: Shankar-Hussain, Sõnad: Kamaal Amrohi, Muusika: Muhammad Zahoor Khayyam Hashmi aka Khyyaam). See on pikk nazm (mitte ghazal, seda segavad sageli algajad teadustajad ja kuulajad ghazaliks). Rafi oli pärast selle laulu salvestamist väga õnnelik ja vaikiv legend kallistas Kamaal Amrohit ja ütles: Aap likhte kyon nahin? (Miks sa rohkem ei kirjuta?). Ta parandas selles laulus sõna grammatiliselt. Sõna oli 'qalam ', Mida kasutatakse urdu keeles kui naissugu ( muannad ) ja pärsia keeles kui meessugu ( muzakkar ). Rafi soovitas, et ' Qalam haath se chhoot jaata (mitte jaati) ”kõlab paremini, sest ütleme sageli pärsia keeles: Qalam goyad ke man shah-e-jahanam… : (Sulepea kuulutab, et olen maailma keiser). Rafi armus Amrohi kasutatud kujunditesse ja tegi Khyyamile kiidusõnu tema kompositsiooni kohta.

Oma elu pikimas intervjuus jagas Rafi haruldasi kalliskive ja tunnistas isegi, et ta poleks pidanud laulma selliseid laule nagu Savere wali gaadi se chale jayenge, 'Main jatti yamla pagla deewana' või 'John-jaani janardan . ’Kuid alandlik mees lisas: Mujhe zindagi aur kisi shakhs se koi shikayat nahin rahi ( Mul pole ühtegi etteheidet).

kuusk vs mänd

Samuti mainis ta, et oli päris palju laule, mis olid talle hingelähedased nagu Mujhe dard-e-dil ka pata na tha (Akashdeep, 1965, sõnade autor: Majrooh Sultanpuri ja muusika: Chitragupt), ' Jaag dil-e-deewana rut jaagi '(Oonche Log, Majrooh Sutanpuri ja Chitragupt, 1965),' Zindagi ke safar mein akele thay hum '(Film: Nartaki, Muusika: Ravishankar Sharma, Sõnad: Shakeel Badayuni, 1963) jne. Sadiq ütles mulle, et Rafil oli 1979. aasta detsembris ja jaanuaris 1980 antud intervjuu ajal aimdus tema surmast. kuud. Järeltulijad mäletavad sind igavesti, Rafi sahab . Mõni inimene on lihtsalt kustumatu. Nende hõõguvat mälestust ei saa kunagi kustutada.

Sumit Paul on semiidi keelte, tsivilisatsioonide ja religioonide edasijõudnud teadlane.