Kastivägivalla juhtumitel põhinev näidend Romeo Ravidas ja Juliet Devi heidab valgust ühiskonna lõhedele

Näidendi pealkiri, mis meenutab William Shakespeare'i klassikat Romeo ja Julia, on Sharmistha Saha isiklik saluut meediale, mis tõstab Daliti probleeme esile ainult siis, kui on tegemist kastidevahelise romantika, abielu või surmaga.

Stseen näidendist Romeo Ravidas ja Juliet Devi.

Sharmistha Saha luges ajalehte märtsis, kui ta sattus reportaaži dalitist, Pradip Kalubhai Rathodist, kes tapeti hobuse seljas. Juhtum leidis aset Gujarati külas Timbis. Isegi kontekstis, kus rahvahulga lintšimine meie riigis peaaegu normaliseerus, tundus mulle veider, et mees võib hobusega sõitmise eest surra. Mil moel on see isegi loogiline? Hakkasin netist otsima muid selliseid juhtumeid. Ma leidsin, et kogu Indias on tavaks keelata Dalititel hobuste omamine, päikeseprillide kandmine või vuntside hoidmine, ütleb ta.

Mida sügavamalt ta uuris, seda rohkem ilmusid julmused, kuni Delhi Jawaharlal Nehru ülikoolis ja Berliini Freie ülikoolis teatrit õppinud Saha otsustas teha näidendi kastide diskrimineerimise teemal. Lavastus Romeo Ravidas ja Juliet Devi avati märtsis Mumbais ja seda etendati hiljuti Punes. Enne Bangalore etendusi kavatsetakse reisida Delhisse septembris.

Näidend algab sellest, et noormeest nimega Romeo Ravidas jälitab tema küla Dumari küla Bihar. Ta liigub tagaajamises filmis Ajay Devgni stiilis. Hiljem ütleb ta: Hum chhote se gaon mein paley bade hain (olen sündinud ja kasvanud väikeses külas). Mul on mära ja sellega läbi küla sõites näen välja nagu Devgn Dilwale'ist. Ta kutsub hobust Julietiks. Sürrealistlik teekond toob Romeo aktivisti Kaushalya lähedale, kes ütleb talle, et ülikoolis oli ta varem tuntud kui Julia.

Hum sheher mein paley bade hain (olen sündinud ja kasvanud linnas), lisab ta. Meie kolledžis oli poiss, seedha saadha, sharmila, thoda alag. Kui ta mulle teist korda abieluettepaneku tegi, ütlesin jah, ütleb ta. See poiss on kadunud. Ta tapeti isa poolt. Kaushalya külastab igal õhtul oma unenägusid, kuid ei leia teda. Lavastus sukeldub mõlema tegelase sisemisse konflikti. Romeo soovib rahulikku elu, kuid on teadlik, et dalitite võitlus on käimas. Kaushalya keerutab pead Daliti poliitika dünaamika ümber ja selle üle, kuidas see mõjutab mitte ainult alamkasti, vaid ka ülemisi kaste, näiteks teda.

Romeo Ravidas ja Juliet Devi liituvad mitmete suurte näidenditega, mis on viimastel aastatel kastide kallal püsinud, nagu Chandala, Koumarane Valvane ebapuhas ja Deepan Sivaramani Khasakkite Itihasam. Saha näidendis on Romeo viide Rathodile, Kaushalya aga austusavaldus Kaushalya Shankarile, Tamil Nadu kõrgema kasti tüdrukule, kes abiellus daliti mehega. 2016. aasta päevavalgel ründasid paari jõhkralt tema perekonna väidetavalt saadetud lollid. Kaushalya elas, kuid tema abikaasa tapeti kohapeal.

Näidendi pealkiri, mis meenutab William Shakespeare'i klassikat Romeo ja Julia, on Saha meeletult tervituseks meediale, mis tõstab Daliti probleeme esile ainult siis, kui on tegemist kastidevahelise romantika, abielu või surmaga. Mulle tundub, et ajalehed ei kajasta kastiküsimusi piisavalt. Olen kogu elu Delhis õppinud ja Põhja -Indias elanud, kuid ei teadnud, et dalitite mehed ei tohi baraati ajal hobusega sõita, ütleb Saha.

Näidendi jaoks uuris ta veebis, uuris ajalehtede arhiive ja luges autobiograafiaid, nagu Omprakash Valmiki Joothan. Märkimisväärne osa näidendist põhineb inimeste otsitud kogemustel, näiteks tema õpilastel IIT Bombay's, kus Saha õpetab jõudlusuuringuid. Üks õpilastest, Shubham Sumit, on pärit Buharist Biharist ja kirjutanud stsenaariumi koos Sahaga.

Näidend kujutab endast väljamõeldud lugu tõestest juhtumitest, sealhulgas lugu, kus rünnatakse dalitist meest filmide vaatamise eest laenupoest laenatud CD -plaatidel. Dialoogipõhises lavastuses esile kerkivat süngust täiendavad Itaalia teatrijuhi Eugenio Barba inspireeritud liigutused, keda Saha abistas Taanis Odin Teatretis. Ma koreografeerisin näidendit tantsutükina, selle asemel et seda näidendina blokeerida, ütleb ta.

Romeo Ravidas ja Juliet Devi järgivad teisi Saha sooteemalisi teoseid. Tema kirjad (2015) põhineb Rabindranath Tagore'i novellil Stree’r Patro, milles peategelane Mrinal otsustab oma mehe maha jätta. Bundelkhand ki Virgin Machhliya (2017) on mugandatud Lokenath Bhattacharya kirjutatud raamatust „Neitsi kala Babughatist” ja see keerleb näitleja-lavastaja ümber, kes elab kurjakuulutavas kinnipidamislaagris, mis dehumaniseerib oma kinnipeetavaid.